Üks aasta kaks kuud

Puru ja Pudi said pühapäeval juba kaks kuud üle ühe aasta vanaks… Mõtlesin, et igakuiselt on jube keeruline neid ülevaateid teha aga ehk kord kahe kuu jooksul  annaks ülevaate. 
Puru kõnnib nüüdseks rohkem, kui roomab, roomamist vist väga enam ei harrastagi, jalgadel saab kiiremini. Suus on kümme hammast, juuksed on juba vaja igapäevaselt tutti siduda, muidu on silmas ees. Põhisõnad on ANNA! ja aitäh, see, tadaa, kasssssss. Õue küsimiseks tuuakse esile kõrvulukustav kilje, millele tuleb reageerida KOHE 🙄 peale esimest võõrastamist hakkab kõigiga sõbraks ja on julge seltsiline. Talle meeldib väga kiikuda ja keelega puristada, eriti kui venna ette teeb 😁
Pudi liigub ikka veel vaid põlvedel, on ka mõned püsti sammud teinud aga põlvedel liigub kiiremini (me naerame, et ta on nagu väike palvetaja meil). Hambaid on kaheksa, juuksed hakkavad lõpuks kasvama ja kuklale on tekkinud vallatu kokikuhi. Põhisõna on AITÄH! seda korrustatakse kõige jaoks, anna tuleb ka õe eeskujul vaikselt, kuid pigem armastab tänada, enne kui asja võtab (siis on ju raskem loobuda, eks?). Inimesi ära saata on ka tore, sest lehvitada meeldib väga, isegi siis kui ära mineja juba kaaaaaaugel-kaugel on. Öösel kui meie kaissu tuleb(sest oma voodis uuesti ei uinu) ja me talle Tasa! ütleme, siis kordab sama meile ka : TASA! Pudi tähelepanu saamiseks tuleb teda alguses täielikult ignoreerida, muidu jääbki võõrastama ja kisama, kui ta on valmis suhtlema, siis ta annab sellest häbelikult ise märku. Oma kodu mänguväljak meeldib väga ja venna ning õe lollused proovib kõik järgi teha. 
Ööd on ikka veel põnevad. Puru on teinud mõned ööläbi magamised aga Pudi alati siis tasakaalustab… Pudi magabki nüüd hommikupoole alati meie voodis, sest muidu me tõuseks pool neli 🙄 Aga ta on väike laiutaja, nii et me abikaasaga saame magada ainult väga kokkuhoidlikult… 
Põnevust jagub ka kaklemise ja armukadedusega nii, et igav ei hakka… Õega koos enam sülle ei mahu, mänguasju peab olema kaks ja kummalgi oma vabadus toimetada sest muidu on kisa taevani!!!! Kui üks jääb kärus magama, siis teine peab teda koguaeg patsutama, noh, nii igaksjuhuks. Ühistest unedest pole mõtet unistadagi – pole juba ammu juhtunud 🙁 


Paid!

Maiken

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*