See täiskuu….

Mul on tunne, et seekord oli täiskuu tõesti võimas, sest inimesed olid ümberringi puhta hullud… Kallis abikaasagi oli kuidagi rahutu ja närviline ( teda on megaraske tegelikult närvi ajada, ta on alati super zen, muidu ta vist minuga vastu ei peakski 😀 ). 

Ehe näide: Üleeile läksin beebsudega jalutama ja meie ülikitsal teel kus mõlemas suunas sõitvad autod mahuvad vaevu teineteisest mööduma, tegi üks hull möödasõitu nii et ma pidin vankriga kraavi sõitma muidu oleks see vana päss oma koleda ja vana fordiga meile otsa sõitnud! See tänav on kitsas ja jalakäijatele eraldi teed ei ole. Üldiselt suudavadki kõik sõbralikult ära mahtuda sellele tänavale aga see onu tekitas küll tunde, et ma peaksin vankris kive hakkama kaasas kandma (tundub jube vihasena jälle aga hetkeks tundus mulle, et ma jään auto alla!). Ilmselt on oma osa sellel vihaselt käitumisel ja närvilisusel (süütenöör on viimastel päevadel mikroskoopiline) ka magamatusel ja stressil, sest beebsudega kolmekesi pikad päevad omapäi väsitab parajalt. Kuna mul on selline rumal komme, et närvilisel perioodil olen väga suur magusasõber, siis praegu on mul tunne, et ma olen lausa kuritarvitanud kõike magusat. Pean hakkama kuidagi piiri pidama või mõne asendusvariandi leidma, kuidas seda piirata. Tahaks ikka oma kehaga sõbraks jääda… Jalutamine ei ole samuti piisav trenn, tahaksin harjutusteni ka jõuda. Minu peanahk andis samuti tunda, et ma olen omale liiga teinud, nüüd pean ettevaatlik olema, et haigus ei süveneks ja võtma igal hommikul ühe kujuteldava hiiglasliku chill-bill’i sisse ning mitte närvitsema 😀 Beebidega on tegelikult enamuse päevast lõbus, sest neile nüüd juba meeldib otsa vaadata ja kui veab teevad väikese naeruvine näole… Kahju on neist ainult siis kui nad korraga väga häälekalt tähelepanu nõuavad või vahetult enne sööma hakkamist, sest siis ma ei liiguta ennast nende jaoks kunagi piisavalt kiiresti.

Õnneks (!!!) beebid seekord väga täiskuust ei tundunudki häiritud, hea seegi! Homme on tüdrukutel arsti juures mõõdud ja rota vaktsiin (prrrr). Ma loodan, et sellel puuduvad kõrvalmõjud, sest K on meil hakanud paaril korral lausa 6h jutti magama öösel. M küll mitte aga vb ta alles jõuab selleni (loota ju võib? Haahaa!). Mähkmed hakkavad vaikselt number kahelt kolmele liikuma, sest kahe sisse mahub ainult 1 piss aga kui tüdrukud magavad pikemalt siis on juba paar korda juhtunud, et küljealune on märg 🙁 
Beebide lemmik poos on ikka veel ainult kõhuli ja peakest hoiavad juba väga ilusti. Samuti upitavad tagumikke püsti ja lükkavad jalgadega väga hoogsalt. Mul on nii kahju ainult sellest, et ma tahaks nendega rohkem võimelda, praegu igapäevaselt ei saagi, päev saab enne otsa 🙁 päevakava meil ikka veel ei ole ja vihmased ilmad meile ei meeldi, sest siis ei saa õues pikemalt tudida ja siis emme ei saa kõndida ja kõrvu puhata 😀 
Homme ehk jõuan ka arstil käigust kirjutada ja varsti-varsti-varsti ehk ka majakesest, mis pole ikka veel fassaadi remondiga ühelepoole saanud (omfg!). Lihtsalt üks takistus teise otsa! Aga ühel päeval valmib ta nii-kui-nii!!! Positiivsust, kannatlikkust ja chill 😀 
Paid!
GG

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*