Nädala kokkuvõte! 🎀

Mul on ütlemata hea meel, et see nädal kohe läbi on! Lihtsalt, aitab juba!

 Toitumisest lubasin lähemalt kirjutada, et kuidas ma siis beebide kõrvalt süüa teen. Minu nipid, mis ei pea ainult beebidega emmedele kehtima on järgmised: 
1) tee oma elu lihtsamaks köögikombainiga – salateid on üsna arvestatav kogus menüüs ja oluliselt lihtsam on need visata kombaini, välja arvatud jää -ja lehtsalat, ning salat saab iseenesest valmis. 

2) ole alati valmistunud, ehk mõtle 1 päev ette. Ma ei viitsiks eladeski hommikul oma pead kaalumise ja mõõtmisega koormata,eriti nädala sees, kus beebid vahest mässavad ja ma nendega üksi olen. Kõik mis võimalik panen õhtul külmikusse valmis ja siis võtan kõik korraga ette ning toit valmib linnulennul.
3) pane menüüd “silma alla” ehk jälgi, planeeri ja valmistu. Minul on köögis korktahvel, kuhu panen kogu menüü omale nädalaks ette, esimese nädala kinnitasin otse seinale 😀 
Siis on lihtsam jälgida ja ei teki kõrvalekaldeid.
4) see peaks olema esimene punkt sest on kõige olulisem: mõtle läbi, miks sa seda kõike teed… Kui sa tunned, et sünnipäevad, peod ja muud ahvatlused on kohad kus sa ei suuda endale kindlaks jääda või ei suuda peost loobuda, teades oma nõrkust, siis ei ole aeg veel sinu jaoks küps! NB! See on minu isiklik arvamus, sest on mul ju varemgi olnud erinevaid “eesmärke” kuid lõpuks annan ahvatlusele järgi ja sellele järgneb kohe ” läks trumm, lähevad pulgad ka” mõtteviis ja siis ei saagi pidama. Eesmärk ei ole ju enesepiitsutamine vaid teadlik otsus ja järjepidevus. Nii et ei mingit trummi seekord, need koogid ei jookse kuhugi ja kui olen tubli, siis varsti saan seda endale lubada ilma süütundeta 🙂 
5) ära otsi vabandusi! Lihtsalt tee nii nagu plaan ette näeb! Libastusin isegi selle vastu kolmapäeval kui toidukord vahele jäi. Ma ei ole imeinimene ja tuletan endalegi neid samu punkte meelde 😉 aga kui libastud, tõuse püsti ja kindlalt edasi!!!
Enamuses tekitan ma ilmselt tunde

Kaalust ka natuke (sest täna ma ju jälle sain ennast kaaluda, aitäh kallis C!). Ma kaalun ennast igal hommikul, kohe peale ärkamist ja kolmapäeva hommikul oli mu kaal 89kg(-1,5kg)! Neljapäeval läks kaal katki ja nii ma eilse pärastlõunani teadmatuses olingi. Ma ei tea kas ma nüüd otsin vabandusi või mis aga nädal on olnud stressirohke ja eile pärast pliidi katki minemist kadus kogu söögiisu ja murepilv peakohal paisus päris suureks. Lihtsalt kurbus oli nii suur. Ma ausalt üritan mõelda, et kõik halb on millegi jaoks hea aga ilma šokolaadita on see palju keerulisem 🙁 
Ehk siis täna hommikul kaaludes oli number 89,9kg( -0,6kg) . Rõõmustan muidugi selle üle et üldse on miinus aga see 900g?! Oleks ma siis vähemalt patustanud millegi meeldivaga :/ ju see mure ikka kaalub siis või ma ei tea. Samas eelmise nädala kaalulangus oli üle ootuste hea! Pean ju olema valmis ka 0 nädalaks, kui ei lange ega tõuse. Vöökoht siiski muutub ilusamaks! Ja sealgi on ees uus kümnend, ning kahekordne – jipikajee 98cm( -4cm)! 
Toitudest ka veidi… 
Esmaspäeval, kui tüdrukud 3 kuud vanaks said sõime kooki, mis sai pidupäeva retseptidest välja valitud ja lubasin pilti näidata. Väga maitsev oli! 
P.s no ei oska ma neid toite nii ilusti pildistada 🙁

Sel nädalal olid hommikusöögid valdavalt kohupiimased ja marjased väga meeldisid!

  Toidu valmistamine kolmekesi käib meil tavaliselt nii, et tüdrukud on lamamistoolidega mul köögis kaasas ja mina loen nende lõbustamiseks kõva ja naljaka häälega ette kogu oma tegevuskava, käed samal ajal koguaeg liikumises. Üldiselt neile see meeldib ja 15 min jaksavad nad ikka vastu pidada 🙂 pärast seda läheb vajadusel käiku muusika ja siis juba emme tantsib 🙂
Aga  vahest on nii kõrini, et söögi söömiseks peab emme võtma kasutusele äärmuslikud meetmed. 

Ei mingeid vabandusi 🙂 
Kõik on võimalik, tahtma peab ja tegutsema peab! 
Tegutsemisest nii palju, et sel nädalal tegin 4 korda 6km kõnnaku, mis sisaldas üsna tõsist tõusu ja langust. Tõusust rühkides hoidsin tempot  ja alla tulles pingutasin käe- ja kõhulihaseid  (järgmisel päeval oli tunda, et midagi seal kaitsva vooderduse all isegi hingitseb), kuna oli vaja vanker võimalikult loodis hoida, sest pea alaspidi ei ole väga meeldiv magada ja kui piigad ei maga, ei saa mina trenni teha. 

Ühest õhtusest kõnnist ka pilt, abikaasa tehtud. Temaga koos on trenni hea teha sest ta hoiab oma pikkade jalgadega tempot mõnusalt kiirena 😉 
Minna saab ainult paremuse poole! 
Paid! 
GG

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*