Mõned mõtted siia reedesesse päeva ☺️

Kõige suurem uudis: Põnnid hakkasid keerama – juhuuu! Lõpuks on õnn ka meie õuel. Või noh, minu õuel sest nemad kui ennast ära keeravad vaatavad alati mulle väga üllatunud moel otsa ja ei saa aru, mis just toimus. Kui midagi põnevat jõllitada ei ole, siis tuleb kisa ka järgi 😀 

Lisaks hakkas M tegema sellist trikki oma lamamistoolis, et kui ta sinna ilusti lamama panna siis ta kangutab ennast sealt nii istuli et võtab varvastest kinni. Istuda ta muidugi ei jaksa, oska ega tohigi, sest selleks on ta veel liiga väike uba 🙂 
Ainult kuu ja 1 päev veel selleni kui päkapikud käima hakkavad!!!! Mitte et ma oma sussi sisse midagi oodata võiks 😀 aga ma tean, et siis hakkavad lapsed hirmus eeskujulikuks, kaasa arvatud minu pojakene, kellega meil praegu igapäevane võitlus õhtusöögi teemal on -_- ma olen sellest nii väsinud, et ma pean koguaeg õigustama, et mu tehtud toidud on söödavad, tema nimelt ei arva nii 🙁 

Mul on nii hea meel, et reede on! Ausalt! Ma olen sellest nädalast kuidagi väga väsinud, sest kaks ööd on täiesti hullumaja olnud meie MAGAMIStoas, kus keegi väga ei maga 🙁 ma hakkan seda lihtsalt voodiga toaks varsti nimetama… 

Aga ma kavatsen seal varsti mööbeldama hakata, mida ma kasutan sissejuhatuseks tüdrukutele nende oma voodites magamise plusse tutvustades. Ma loodan, et nemad on sellest mõttest sama vaimustuses kui mina 😀 praegu on sellest suurest mööbeldamisõnnest veel puudu seina ja lae liistud, kardina lahendus, voodi (mis on juba olemas aga ootab koju toomist), sobiv madrats ja veel üks võrevoodi. Ja loomulikult imeilus vaip, mille ma kohe-kohe ära tellin ühe üliandeka vaibameistri käest. Facebookist leiab sellise lehe nagu Käsitöö nikerdused, kus üks tubli emme teeb imeilusaid kodusisustus esemeid: vaibad, dekoratiiv padjad, maalid jne. Sealt tellisin algselt omale vannituppa roosad vaibad, mis lõpetasid oma teekonna hoopis tüdrukute roosas toas. Varsti üritan uuesti vannitoa lahenduseni jõuda, praegu aga ootab mind seal üks musta-valge-hallikirju vaip koos kahe korvikesega, mis sobib mu magamistuppa nagu valatult! 

Aga tänasest veel jutustades:  juhtus minuga nii, et hommikul omale süüa valmistedes leidsin külmikust pooliku kohupiima paki, millel ei olnud enam seda ümbrist, et ma oleksin saanud veenduda, mis kuupäevani see kehtiv on. Abikaasagi veel kiitis, et mis selle kohupiimaga ikka juhtub… Noh, panin talle siis peale kookosõli, kirsid, segasin ära veel ühe kindlalt uuema kohupiima portsuga ja vitsutasin sisse. Maitsest ei olnud aru saada, et midagi valesti on või noh, ma ei ole nüüd tagasi mõeldes enam milleski kindel, sest kell oli 7.30 ja ma olin teist ööd magamata. Igatahes lõunapaiku läksin tüdrukutega vankriringile ja tegin oma tavapärast marsruuti, kui järsku tekkis väga-väga paha tunne … Selline tunne et ei suuda otsustada kas peaks kohe oksendama või kannatab koduni. Ma tundsin kuidas keha katsid külmavärinad ja higi ning kuidas ma seisin püsti ainult tänu vankrile. Koperdasin koduni, panin piigad terassile edasi magama ja istusin tuppa, iga natukese aja tagant tõustes, et kohe jooksen öökima ja siis tagasi istudes. Loomulikult pidi naabrimees just siis saagima hakkama ja piigad ärkasid ka üles. Tõin nad tuppa, võtsin kombedest lahti ja istusin nende kõrvale maha ja helistasin abikaasale. Olgu etteruttavalt öeldud, et ma tundsin ennast mõne aja pärast juba oluliselt paremini aga see pani mind mõtlema, et mis siis saab, kui ma tõesti peaksin haigeks jääma? Näiteks kõrge palavikuga või paistes mandlitega täiesti pikali maas. Abikaasa ei saa võtta haiguslehte kummagiga kaksikutest, sest mina olen ju nende MÕLEMAGA lapsehooldus puhkusel. Ilmselgelt ei suuda ma siis oma beebide eest hoolt kanda ja praegusel juhul ma ei kujutakski ette, kuidas seda olukorda lahendada või mis saama peaks? Kuna ma haige olen üldiselt harva, siis loodame, et järgneva poole aasta sees ma ei haigestugi, peale seda ehk olen suutnud omale lapsehoidja appi leida (kes loodetavasti on nõus hoidma mu lapsi, kui ma ise kõrvaltoas suremas olen).


Lapsehoidjatest rääkides, ma sain omale tädi appi kaubeldud! Ta tuleb meile küll väga kaugelt aga ta on praegu ainus inimene saadaval olevatest hoidjatest ja ta on ühtlasi võimalikest ainus kes ei minesta kui beebid mõlemad temaga riidlema peaks 😀  Kuna tegemist on õpetajaga siis ma usun, et ta närvid on piisavalt karastunud! Järgmisel nädalal tulebki ta mulle ühel päeval appi ja mina saan linnaloa!!! Ma pean küll oma seiklemised sättima kolme tunnistesse intervallidesse, sest tüdrukud pudelit veel ikka ei tunnista, kuid ma usun, et mulle esialgu piisab sellestki! 
Hoidke oma tervist ja olge valmis, nädalavahetusel tuleb toitumispostitus ka 😉 

Paid!
GG

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*