Mis värk on? 

Täna said piigad juba üks kuu rohkem kui kaks aastat vanaks aga ma pole ikka veel jõudnud jõu-ja ilunumbreid kirja panna. 

Kui aus olla, siis on asi puhtalt laiskuses, sest abikaasal on puhkus ja minul ka nädalakese jagu. Aga kohevarsti tuleb see postitus ka 😊

Viimane kuu on läinud kuidagi linnutiivul, sest juuli alguses oli pojal surfilaager ja sellega oli palju sebimist, sest igaks järgnevaks päevaks pidi kalipso ära kuivama ja uued snäkid, puhas rätik ja asjad valmis olema. Kuigi ta sinna ja tagasi sai ise siis tema asjade unustamised ja tuulepäisus koos lisakohustusega tekitasid mulle paarkümend halli juuksekarva julgelt juurde. 

Peale seda oligi vaid nädalake veel mulle ja abikaasale töötamismaratoni ja saabus puhkus. Pean olema aus – see oli üks oodatumaid! Kuigi suvi enda soojusest väga pole märku andnud on kõik meie tegevused suviselt laisad ehk siis toimetamist on palju aga kõik võtab kaks korda rohkem aega. Lapsed on saanud käia mõlema vanaema juures ning tüdrukud olid kaks päeva ka tädi Ly juures Käru külas, kus mina lapsepõlves väga palju suvesid veetsin. Vembu-Tembumaa plaanid läksid aiataha nagu facebooki lehelt näha oli, kuid see-eest Laulasmaa SPA oli imeline. 

Sel päeval käisime veel Solarise Apollo kinos ämblikmeest vaatamas ja Vapianos einestamas, ehk siis laps sai kõik mis soovis.

 Filmi järelkajana saime selgitaga pojale, mida tähendab porri vahtima, mida üks poiss seal filmis väitis tegevat – lapsevanemluse rõõmud! Plikad veetsid selle päeva vanaemaga ja järgnevad kaks päeva teise vanaema ja tema uue kutsikaga, et emme-issi saaksid hoovi ja kuuri ära koristada ning puhkusest oleks natukene kasu ka ( ehitasin omale esimese lillepeenra!). Ma tõin veel ema juurest omale rattagi kaasa, mille sinna raseduse ajaks laenasin, et nüüd saaksime terve perega ratastega sõitmas käia, kaks korda olen juba jõudnud ka! 

 Eile käisid abikaasa ja poja Vembu-Tembumaal ära, sest selleks päevaks enam piigadele hoidjat ei olnud võtta ja abikaasaga kahekesi plikasid basseinis jälgides enam pojale tähelepanu jagunud ei oleks. Siis jäigi otsus, et emme jääb kaksikutega koju ja issi-poja käivad vembu-tembutamas. Kahjuks on sellised teemapargid piisavalt kallid, et rohem kui ühe korra samasse parki suve jooksu minemist lubada ei saa. Aga Lottemaa on ka meid veel ootamas!

Täna pakib momster oma asjad ja homme hommikul põrutab Joogafestivalile, et siis kahe päeva jooksul palju joogatada, õppida uusi oskusi ja nautida hea vibega üritust. 

Uuel nädalal on pojal juba kaheksas sünnipäev, mis seekord leiab aset MUUUV mängutoas (jah, ma andsin alla). Ootamas on ka Lottemaa (jeee!) Ning vaid nädal pärast sünnipäeva saadan poja esimest korda elus nädalaks laagrisse, kus ta ei tunne kedagi, täiesti üksi, iseseisvust harjutab.

Tema on põnevil ja ootusärevuses, mina olen veidi hirmul aga proovin seda lapsele mitte välja näidata. Meie asjade pakkimisest räägin järgmises postituses. Kui kellelgi on häid nippe laagrisse pakkimiseks jagada, ootan huviga. 

Üleüldiselt tundub sõna PUHKUS sama suure mõnitusena nagu lapsehooldusPUHKUS, kus puhkamine on nagu pigem rööprähklemine. Aga mis seal ikka, vähemalt oleme veidi rutiinist väljas ja varsti taas rööpas, sest VÄHEM KUI 1 KUU PÄRAST OOTAB LASTEAED!!!!! 


Paid!

Maiken

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*