Mis siis saab, kui on ai-ai-ai?

Ma ei ole kunagi eriti suurt numbrit teinud, kui laps kukub ja (silmnähtavalt vaid veidi) haiget saab. Pigem hüüa(ta)n: “mis nüüd siis tegid? Tõuse püsti!” Kui laps ikka ise ehmunud on ja nutunägu ette tuleb, siis teeme pai ja puhume peale. Mõnikord on tarvis plaastrit aga enamasti mitte. 
Kui aga laste vahel on kaklus, on jutt hoopis teine… Kuna seda meil ikka vahest tuleb ette, et üks kaksikutest teisele udjab siis tavaliselt on stsenaarium selline: 

*käib pläts*

“Vigastatu” vaatab ruttu ruumis ringi, kas keegi märkas: 

a) kui märkas läheb seakisaks

b) kui ei märganud, lööb tagasi ja asi korras.
Seakisa puhul tuleb lepitamine ja võikski nagu kõik unustatud olla aga eiiiii. Kuna kaksikud ennast nüüd väljendada oskavad, siis seda tuletatakse söögi alla ja peale meelde, kuidas üks ikka teist lõi ja kui ai-ai-ai see koht nüüd on! 
Eile just selline olukord oli, et ma unustasin ennast vaatama mis nad tegid ja sain juba tunnikese jagu kuulata kuidas on ai-ai-ai, kuigi tõenäoliselt nad vaevu põrkusid. 
Siis mul meenus, et tutvustaks tüdrukutele trööstiplaastreid. Nad olid need pakid juba ükskord varem mu töötoast kätte saanud ja äärepealt oli plaastritel endal plaastreid vaja aga päästsin nad viimasel hetkel. Niisiis kutsusin nad vaatama, tegime koos paki lahti ja selgitasin, et see mõmmi (kuna meil on kõik karvased kas mõmmid või kutsud, siis las need olla pigem mõmmid) võtab valu ära, peidab oma pehme karva sisse ja siis ei ole enam ai-ai-ai. 


Ma ei olnud kindel, kas nad juba saavad aru või pigem mitte aga mis mul kaotada oli? 

Selgitasin kaks korda ja kolmas kord selgitati juba mulle, et ei ole ai-ai-ai. Töötas! 

No ilmselgelt oli pärast seda lööjal ka kusagilt ai-ai-ai ja mõlemale oli seda sõpra vaja aga eks see ikka nii kipub olema 😁 

 Just eelmine päev läks pojal ka seda vaja. Ta tuli vanaema ja vanaisa juurest suure krõpsupaki ja limonaadi pudeliga koju, mis oli ilmtingimata vaja sirgelt kerre tõmmata. Ta tegelikult teab ise ka, et siis hakkab paha ja ma hoiatasin teda selle eest. Aga “suur” mees ise teab, mis teeb. Polnudki vaja kaua oodata, oksendas selle kõik välja ja nuttis, et pea valutab ja kõht valutab. Tegime kummeli jooki kõhule ja panin märja rätiku otsaette aga laps oli ikka väga-väga kurb. Küsisin siis vargsi, et tahab äkki seda karvase sõbraga plaastrit, see võtab valu ära. Olgu vahepeal öeldud, et ma ei uskunud enam, et ta seda usub. Laps loomulikult tahtis, sest halb oli olla… Tõin plaastri, paningi kohe sinna, kust ta kõhupealt näitas, et valutab ja ta uinus üsna kohe ning magas hommikuni. Ma olin kohe täitsa üllatunud! Aga ju siis lapsel on ikka seda usku vaja, et sõber valu ära võtab… Ja emana ma ju ei taha, et ta kurvastaks, tahan et ta tunneks ennast hästi. 

Hommikuks oli plaaster veidi äärest lahti tulnud, kuid see käis veel kooliski kaasas ja näidati sõpradele ka. 

Plikadel on muidugi vaja enda omasid pidevalt näppida ja selle pärast kulus ka liim kiiremini läbi ja ma pidin loovalt mõtlema, kuidas vaigistada draamat mitte-kleepuvast sõbrast aga leppisime kokku, et sõber läks riiuli peale tudule. Hiljem juba ununes ja oligi korras. Mul oli endal teda kuidagi kahju ära visata, sest ta oli ju nunnu! 

Ma usun, et tulevikus on meil neid igale lapsele oma pakikest vaja, sest pakis on kaheksa plaastrit: kaks beezi, kaks roosat, kaks kollast, üks roheline ja üks sinine plaaster. Nendest üks roosa ja üks kollane on pimedas helendavate südametega.

Meil peab preilidel olema valikuvõimalust, sest draamat jagub ja mis saaks olla parem kui toimiv platseebo. 

Plaastrite omadustest meeldiks mulle, kui liim oleks veidi vastupidavam. Sest minu masuurikad tahavad ikka teada, mis teiselpool mõmmit paistab (olgu selgituseks öeldud, et tegelikult on pakis üsna mitu erinevat looma peidus). Kuigi selle mure me lahendasime mõmmide “tudule” minekuga ära, võib ükshetk juhtuda, et nad mäletavad ja küsivad 😁

Ühes pakis võiks olla kõiki kaks, sest siis saaks pakke ühekaupa avada, kuid see on pigem neile kel ühevanuseid rohkem kui üks, või kui vahetevahel on tarvis sõbrale ka samasugune plaaster peale panna, maade jagamise puhul. Ilmselt piisab ka selgitusest ja sellest kui teine pakk igaksjuhuks varuks on 😁
Meie ei ole veel jõudnud proovida öösel helendavaid plaastreid. Neil on keskel südameke mis pimedas helendama hakkab (tava pakis on neid ka kaks tükki peidus). Aga nendega saab tulevikus ilmselt haiguste ajal nii mõnegi mure seljatada. Või siis panen järgmine kord endale otsa ette, kui plikad magada ei lase 😁. 
Igatahes on see hea variant aidata lapsel murest üle saada ning armsad on need karvased sõbrad ka. Minu lapsed soovitavad julgelt! 

Telli enda lastele SIIT!

Paid!

Maiken

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*