Minu 10 (surma)pattu lapsevanemana…

Minu kümme (surma)pattu emana… Miks ma seda kirjutan? Sest tegelikult ei ole need surmapatud ja tegelikult on täiesti normaale, et iga kell ja igapäev ei peagi kõiki lapsi koguaeg arendama ja stimuleerima. Laske lastel olla ja emadel ka 🙂 

Sest tegelikult kasvavad lapsed siis ka kui sa koguaeg neid ei “kasvata”. Mõnikord on lausa hea lasta lastel igavleda. Ilma tehnikata, ilma multikateta, lase neil lihtsalt olla. 

Aga minu pattude juurde: 
1. Lapsed magavad enamuse ööst minu ja abikaasa kaisus. On neid kelle meelest see on okei ja on neid kelle meelest niimoodi lapsed ära rikutakse ja neist memmekad kasvatatakse… Mina tahan öösiti magada, mitte võrevoodi najal tundide kaupa tuikuda ja poolunes hulluks minna.
2. Lapsed saavad mõnikord valmisoitu. Said juba lisatoiduga alustades. Ma lihtsalt ei jõudnud süüa teha. Kui jõudsin, siis võitlesin nutvate beebidega – milleks kõik see jama?! Loomulikult kui võimalik oli, kokkasin ise aga kui ei olnud, sobis ka purgis/tuubis/karbis tulev toit. Ma kasutan näiteks ka sellist nippi, et kuna mu piigad söövad putru enne tudule minekut ka, siis teen putru suurema portsu ja vajadusel on see hommikul kohe võtta. 
3. Lapsed kannavad ikka veel mähkmeid. Ilmselgelt mitte kõik kolm aga 2/3. Jah, pooleteisesena on meil ikka veel mähkmed kasutuses, midagi pole parata, laisk ema olen! Muidugi käivad nad juba toas ilma mähkute ning küsivad potile ka siis kui mähku jalas on, kuid iga kord ei jõua ma nii kiirest reageerida kui vaja ja siis tuleb ikka mähkmesse häda. 
4. Nad saavad mõnikord oma jonni järel asja mis nad tahtsid. Sest ma ei jaksa nii palju kisa kannatada. Nii lihtne ongi!


Pudi tegemas oma lemmik poosi, kui jonn on peal 😁

5. Ma ei käi oma lastega igapäev õues. Sest ma ei jaksa! Peale seda kui lõunatudud on tubased me tõesti igapäev õues poriloigus rullimas ei käi. Aga tänase tuisuga näiteks käisime 😁 15 minutit kisa hanges, väike tutvustav kelgusõit ja tuppa tagasi… Ma muuseas riietasin neid selleks kauem kui me õues viibisime, sest nad oskavad ennast nüüd iseseisvalt lahti riietada. Aga tuppa tulemist soovisid nad ise, sest tuul oli väga kõva ja nende näonahale oli see ilmselt liiga külm.


6. Ma premeerin (motiveerin) neid kommiga. Mitte veel küll 1,5 aastaseid aga siiski seitsmesega seda tuleb ette, sest ta on samasugune maiasmokk kui minagi – ups 😁

Poja saab täna raudselt kommi, sest ta oli täna ülitubli (vaata allpoolt miks see nii on)

7. Ma viin nad siis ka lasteaeda, kui ise olen kodus. Seda oli poja puhul küll, ilmselt saab ka plikade puhul olema. Aga tookord, kuna kodus oli lastehoid ja ma olin seal tööl siis mul oli niimoodi lihtsalt lihtsam. Pealegi olid lasteaias temaealised lapsed, kodus aga tited. 

Vahel oli mul palgatud hoidja hoius ja ikkagi viisin Poja lasteaeda, sest 60-tunnised töönädalad lihtsalt kurnasid mu ära. Aga nagu näha, laps nagu laps ikka 😊

8. Ma palun oma vanemal lapsel väiksemaid valvata. Jah, hoidsin mina endast väiksemaid ja hoiab ka minu vanem laps väiksematel silma peal. Oi-oi-oi kui palju ma olen kuulnud mingit sellist jama nagu, et vanemad lapsed ei peaks väiksemaid hoidma, sest lapsevanem teeb ju lapsed OMALE, mitte oma lastele ja siis peaks nendega ise ka hakkama saama… 🙄 Väga julm bull shit ikka. Vaesed vanemad kes sellepärast oma lapsi heast kodusest kogemusest ilma jätavad… See on hindamatu kool, mida ei saa kusagilt mujalt õppida! 

Sellega seoses jagangi tänast juhtumist: panin plikad lõunauneks nende oma voodisse. Kuna meil siin suuremat sorti piiride katsetamine käib, siis Puru lihtsalt istus voodis ja keeldus pead padjale panemast. Kui ma temaga 10min vaielnud olin, tõusis Pudi ka istuli ja jube naljakas oli siis teineteisele nägusid teha. Teatasin neile selle peale, et ma tulen tagasi siis kui nad on valmis unelaulu kuulama ja jalutasin toast nende kisa saatel minema. Selle peale jooksis Poja sinna tuppa ja laulis nad ise paari minutiga magama. Kas te üldse kujutate ette kui armas seda oli kuulata ja kui uhke ta oma saavutuse üle oli?! Uhke olen ta üle!!! 


Muuseas ta hea meelega toimetab koos õdedega õues.

9. Ma lasen neil multikaid vaadata, et saaksin ise midagi muud teha. Näiteks kohvi juua ja võibolla telefoniga suhelda või mõnda blogipostitust kirjutada. Jõuame taaskord selleni, et teleka vaatamine pole veel kedagi ära tapnud ja mõnikord luban ma neil mängida ka ning ei sunni ainult telekat vahtima (iroonia!!! 😁).
10. Mu lapsed ei käi üheski arendavas ringis/trennis. Me elame Muugal, oma aiaga majas, kus Poja talviti lumega õues igakell möllab, suviti hommikul jalgrattaga külavahele kaob ja ainult ähvarduste saatel on nõus õhtul koju tulema. Ma ei pannud teda hetkel ühtegi trenni, sest ma ei näe selleks vajadust. Trennis võivad need käia kellel ei ole hoovi või võimalust nii palju õues möllata. Aga praegu ma ei näe põhjust, miks peaks oma elu sellega keerulisemaks ajama, et temaga ja/või piigadega trennide vahet joosta. Poja jõuab koolist alles kella viie paiku õhtul, siis õpib ja ongi juba raamatu lugemise aeg ning magamise aeg. 
Niisiis, ei ole ma kaugeltki ideaalne, mis on üldse ideaalne? Igal perel/inimesel on omad standardid ja ideaalid millest lähtuda, kuigi jah, need võiks seaduse piiresse jääda 😁. 

Nii palju on viimasel ajal hukkamõistu selmet mõista, miks mõni ema nii on otsustanud teha nagu ta teeb… Rohkem mõistmist 😉

Andke julgelt kommentaarides teada, kas teil ka mõni “patt” hingel on? P.s kommenteerida saab täiesti anonüümselt 😊

14 Comments

  1. Mul kõik samad patud 😀 Mul 3.5a ja 1.5a,kolmene enam mähkmeid ei kanna juba 2a saati, aga 1.5a käib mõned üksikud korrad ainult potil

  2. Ma ei käi ka igapąev väljas. Ma ei tunne, et selles midagi halba oleks.
    Toas olles ka temaga ninapidi kuskil ei istu ja mängi.. ja ohseda imet mängib täitsa iseseisvalt kaa 🙂

  3. Mul ka nii mõnedki patud. 1a 4k kannab endiselt mässusid ja ma väga kahtlen, et ta neis niipea lahti saab, sest ta on püsimatu potil istuja, istub paar sek ja siis jookseb ruttu minema. Ja lisatoiduna saab ta mul ka valmistoitu, sest lihtsalt ei jaksa koguaeg süüa teha. Siis kui jonn tuleb, et kõht tühi viskan kapist magusa püree tuutu kätte ja teen süüa edasi ja kui veel tahab siis anna magusale soolast peale 🙂

  4. Oi ma tahaks nii palju kirjutada. Nôustun sinuga täiega. Seda mida teised arvavad ära üldse tähele pane! Sul on kolm last..sa väärid medalit!

    • Ausaltöeldes on vähemal või rohkemal määral mind kõikide laste puhul nendes asjades süüdistatud. Sellest sündis ka see postitus, sest ka mina pean oma laste kasvatust normaalseks, aga emadel, kellel on peal surve, peavad teadma, et tegelikult teevad nad kõike õigesti. Südame järgi, lapsest lähtudes, oma võimalusi ja energiat arvestades 🙂

  5. Minu patt on see, et mul on voodi kõrvale õhtuti ära pandud lapse lemmik mänguasjad, millega ta siis hommikul mängib, et ise veel 10minutit und nautida 🙂 🙂 (laps 8 kuune)

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*