Mine saarele Sa…!

Poja klassi üks lapsevanem korraldas meile matkapäeva Naissaarele ja kuigi ma esialgu sellest väga suures vaimustuses ei olnud, tuli päev ootamatult lõbus ja tore. Plikadele kutsusime ämma lapsehoidjaks, sest plaanis oli ~6km matk mööda Naissaart + laevasõit sinna-tagasi ja ilmselgelt oleks peaaegu kahestele see liiast. 
Meil oli paketireis MIINISAFARI ning saarele sõitsime Monicaga (LINK)


Paketi sees oli edasi-tagasi sõit, matk ja toidukord. Ma isegi praegu enam ei tea mis meil selleks hinnaks inimese kohta lõpuks kujunes aga kuna meil oli miinimum 40 inimest ja meid oli vist umbes 33 siis maksime kambapeale 7inimese jagu rohkem. 

Miinisafari on vahva, sest matk viib mööda raudteed läbi kogu miinide hoidla, tehase ja vaheladude. Lisaks räägib grupijuht palju ajaloost ja erinevatest juhtumistest. Matka algus on kastiauto autosõit, mis oli suur elamus!


Lapsed muidugi väga palju ei kuulanud, sest nemad jooksid niisama ringi mööda miinikestadega betoon aluseid ja männimetsa. Kui ma ühele lapsele ütlesin, et ära kära nii kõvasti, kuula, mis onu räägib, siis ta teatas mulle, et tema tuli sinna mängima, mitte mingit onu kuulama! Vot nii 😁

Me tegime väikese pikniku ka rannas, käisime kirikut kaemas ja jalutasime päris-päris pika maa kokkuvõtteks maha.



 Kui Männiku külla Rähnipesa (LINK) õuele jõudsime, ootas meie põhitoidukord ja vaba aeg, mida sai seal sisustada omal soovil, kes lebotas, kes jooksis niisama ja Petka lahutas suuremate meelt. Lastele rääkis üks meiega kaasas olnud meesterahvas metsas käimisest ja tuletegemisest aga aega jäi napiks ja primusr peal süüa teha ei jõudnudki. 

Poja proovis leitud prügist ja pulikatest tuld teha 😁

Seal samas on ka vanade asjade muuseum(pildid postituse all), puhkemaja, kuhu saab ööbimiseks tuba rentida ja mõnus katusealune pinkidega ning väike kohvik. Rong oli ka, mida muidugi eesmärgipäraselt kasutada ei saa, aga lapsed seal peal ronida ikka said 😁

Rähnipesa juurde jäi ka suur kivi, mille otsa me ei saanud jätta ronimata 😁

Tegemist ja nägemist oli palju. Kui kell ükskord sealmaal, siis saab veel sadamasse jalutada, mis Rähnipesast umbes 1,6km kaugusel on. 

Ma käisin perenaise loal piilumas ka ööbimiseks renditavaid tubasid ja olin väga meeldivalt üllatunud, kui ilus seal oli! Toad on väikesed, kuid ega sa seal toas väga ju passigi kui saarele puhkama tuled! Majas on wc, dušš ja oma köök, kus saab süüa valmistada ja pererahvas oli väga lahke kohe abistama, kui mingeid küsimusi tekib. Mina tahaksin kindlasti suve jooksul selle ööbimisega variandi ka ära proovida, isegi poja ütles, et tuleme jaa! 😁

Õhtuks olime ikka täiesti läbi, ninad põlenud aga rõõmsad, et seikluse ette võtsime! 

Mõned pildid veel seiklusest:

Meie giid, kelle nime ma kahjuks enam ei mäleta 😁

Suur kivi mille ümber käest kinni võttes soove soovida saab. Tegime loomulikult ringi ära ja panime soovid teele 🙂

Proovis vedruga jõudu

Lastel on mäng igapool ja igal ajal. Niikaua kui meie kirikut vaatasime, hakkasid lapsed kiviteadlasteks 😁


Vanade asjade muuseum oli täis meelelahutuslikku kraami vene ajast.
Ma proovin varsti ühe videoga ka hakkama saada, sest sealt saab palju rohkem näha 😉

Minge saarele!

Maiken

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*