Meie aia kevad 2016

Üks tubli talguline, kes oma perega meil aias abis käis, kui aiast aeda tegime, ütles et aiad on kõige koledamad kevadeti. Just enne õite tulekut ja kevadest riisumist. 

Ma veel naersin siis ja mõtlesin, et minu aed saab juba esimese aastaga korda. Nüüd on see koht kus minu üle saab naerda 😀 Kuivanud ja haiged kirsipuud, mis maha võeti said alles nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem üles juuritud, aed on ikka veel tasandamata ja lastele mõeldud mänguväljaku asetus on muutunud umbes kolm korda selle aja jooksul. 
Ühesõnaga, mu aed on praegu lilledest hoolimata üsna õnnetu ja plaanid on ilusad aga aega napib… Samas, kui plaanid kirja panna on palju tõenäolisem, et need teoks saavad 😉 
Tulbipeenar, mis eelmisel omanikul oli maja seina ääres, on üle elanud kaks korraliku kaevamist kus me viimsegi tulbisibula üles kaevasime! 
Tulemus sellel kevadel: 

Ma ei saa aru kui sügavalt nad siis üles tulid, sest nagu näha siis me soojustasime vundamenti ja kaevasime ikka väga sügavale! 

Aga noh, selleks emadepäevaks õied jälle omast aiast võtta 🙂 
Eelmisel nädalal juba hõiskasin, et esimesed õitsejad on aias. 2015 aastal sain sünnipäevaks mini nartsisse, mis hiljem aeda rändasid. Ma ei osanud neid oodatagi, sest tavaliselt sellised poe lilled ei pea õues vastu või ei viska õisi aga minu omad siiki seda tegid. Nii pisikesed ja armsad 
Üks põhjus suureks juheiiks on veel: naabrinaine leidis oma hoovist karulaugu ja see levib meile ka. Varakevadel riisusin hoolega puhtaks kogu aiaääre, et ta ikka tulla saaks 🙂 
Minu essa ja naabrinaise iludused:
Lisaks on mul aias palju siniliiliaid ja lumikellukesi, märtsikellukesi ja krookuseid ka, nii et tegelikult need nartsissid niiväga essad ei olnudgi 😀 aga nartsissid on mu suured lemmikud ja esimesed omalaadsed olid nad küll, kohe tulevad suured nartsissid ka
Siniliiliad ja lumikellukeste jäänused.

Aga laste mänguväljakust natuke ka – olukord on selline: 

Ma ei oskagi selle kohta midagi lisada 😀 Sinna on tarvis elupuid, et viisakas hekikene tekitada, muru siia-sinna, liivakasti liiva (liivakast on olemas, see tuli jube eelmisels aastaks) ja kiigepuu on ka veel puudu. Mängumaja küsivad piigad issi käest ise 😛 
Ma ei ole veel suutnud välja mõelda, mis oleks hea mänguväljaku alune materjal, sest liiv on välistatud – meil on siin palju külakiisusid ja meie enda omagi ilmselt arvab, et see liiv on sinna tema jaoks pandud ja kasutab seda tualetina… Multš on üsna kahtlane, see kipub kaduma kiiresti… Kui kellelgi on ideid või on juba rajanud mänguväljakut, ootan kogemusi 🙂 
Üks väike küsimus targematele ka: mis pokud need minu aias niimoodi kasvavad? 
Paistab nagu ideaalne muru aga ta ei ole seda.

Ja need järgmised on samuti minu jaoks tundmatud, täna nägin  ja hakkas huvitama 🙂 
Ma väga tahaks loota, et sel aastal valmib: 
•mänguväljak
•laiendatud versioon aiamaast
•lilled leiavad oma tee peenardesse
•tekib ettekujutus kuhu tuleb grilimise koht 🙂 
Paid!
GG

1 Comment

  1. mänguväljaku lahendasime me väga loovalt – euroalustest mängumaja, mille teiselt korruselt liumägi alla. Katus on vaja ainult ära parandada, sest tuul on kile puruks peksnud talvega. Liivakasti tegin küll, aga seal nad ei mängi. Liiga väike olevat ja istuvad kõik kolmekesi liivahunnikus 😀

    Mina pole veel lilli kuhugi istutanud just selle pärast, et ootan mingit ilmutust, et kuhu ,ma reaalselt ka lilli tahan. Hetkel ei ole veel kogu maastiku paigutus täpselt paigas ja ma ei viitsi neid ühest kohast teise tassima hakata 🙂

    Grillimise kohta tahaks ka koju. Aga see ilmselt see aasta ei tule. TAhaks enne toas remondiga edasi jõuda ja küll see grillikoht tuleb järgmine või ülejärgmine kevad.

    Aga aiamaad pean küll suuremaks kaevama. Tahaks see aasta kohe kolm korda rohkem sibulat maha panna (seda ikka kulub) ja muidugi proovida asju, mida eelmine aasta maha panna ei saanudki.

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*