Liivakasti lugu…

Liivakasti lugu ulatub juba rohkem kui aasta tagusesse aega. 

Mu armsa tädi osav meespool meisterdas liivakasti tüdrukute katsikuks, kui nad olid vaid 1 kuu ja 4p vanad 🙂 

Eelmisel aastal augustis oli suur fassaadi tööde aeg ja liivakast jäigi talveks hoopis kuuri ootama uut suve. Suvi on juba ammu aga ei leidnud me seda ajakest, et ennast käsile võtta. Koledast kuusehekist sai kõigepealt mudamülgas, siis mullatud mudamülgas, siis murukülvatud mülgas ja siis ma enam ei kannatanud! 

Nii kui muru oma ninad välja pistis, hakkasin plaani pidama… Päris kaua võttis aega aga tehtud sain. Tõin kuurist välja külje osad, mõõtsin ja märgistasin, kuhu kast tuleb…

Siis helistasin äiale ja palusin talt abi liiva toomisel, sest meil ei ole konksuga autot, muidu oleksin ise hakkama saanud. Täna oligi see õnnis päev kui liiv saabus!!! 

Võtsin aga labida kätte ja kaevasin augu  valmis, katsin kilega ning abikaasa saabudes said kasti nurgad kokku pandud ning õigele kohale. 

Meie uhkel liivakastil on hingedega kaaned, mille saame sulgeda, kui parasjagu ei mängi, et ei meie ega küla kiisud sinna asjale ei läheks. 

Mul on niiiiiii hea meel, et meil nüüd ometigi on võimalik ka oma aias mängida! 

Järgmisel nädalal saabub kiigepuu ja siis jääb vaid oodata uut kevadet, ehk selleks ajaks mõtleb emme välja kuidas mängumaja ehitada 🙂 
Ahjaa, kui liivakasti kaaned sulgeda, on meil lava! Puru armastab! 

Paid!
GG

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*