Lastekaitsepäeva plaanid ja tegelikus

Me oleme igal aastal suuremal või väiksemal määral ikka tähistanud lastekaitsepäeva ja tegin ka selleks aastaks plaanid. 
Rääkisin juba ammu abikaasale, et esimesel jääb auto minuga ja me teeme lastega midagi toredat. 

Poja jaoks tuli see muidugi üllatusena, et selline vahva päev olemas on, kuigi (ma toonitan veel kord) me tähistamenseda A-LA-TI! 

Mis siis plaanis oli? 

Kui poja kooli saadetud, teen kodus kiire tiiru peale, koristan, küpsetan külakosti ja käin sõbrannal teisel pool Tallinna külas, kuhu ma veel mitte kunagi jõudnud polnud. Siis võtan tagasiteel poja, käime mängutoas ja kohvikus ning siis läheme abikaasale tööle järgi ning koju. 

Mis siis plaanidest sai? 

Koristamisest võisin und näha, plikad suutsid lihtsalt terve hommiku mulle mingeid toimetusi sebida, küll süüa, juua, pissile jne jne. Külakost sai siiski kiiruga tehtud ja mu maasika-rabarberi mufid olid täiega okeid (ausalt, ise ka imestasin). Isegi kohale jõudsime külla, ning peale väikest vinguvooru jõudsin sõbrannaga isegi kohvitada. Lapsed keerasid muidugi toa sel ajal peapeale aga noo mäng on mäng. Tagasisõidu plaani silmas pidades käisime spetsiaalselt veel tualetis enne sõitma hakkamist aga õnnetus ei hüüa tulles ja üks piigadest suutis oma turvatooli katte jälle pessu määrata. See tuli pesust-kuivamast selsamal hommikul! Aga riidlema ei hakka, ikka juhtub. Poja oodates vahetasin lapsel kiiresti riided ära sest oma vahetevahel töötava kuuenda meelega tundsin, et varuriideid olgu rohkem kaasas. Nii läkski. Kohviku ja mängutoa plaan sai juba sel hetkel kahtluse alla, kui lapseke ise üsna endast väljas oli, et riietuma peab ja tool märg. Aga kui pojaga koolist juba sõitma hakkasime siis sain aru, et nutujoru järgi arvestades ei tuleks mängutoast midagi välja. Pealegi ei suutnud me ära otsustada, millisesse kohvikusse ma oma närvid jätta suudan, nii et läksime lihtsama vastupanu teed ning poja oli rohkem kui rõõmus, kui ma ühe rahvusvahelise rämpstoidu drive- in’i variandi välja pakkusin. Lisa sinna veel tort ja multikad kodus ning rohkem polnudki vaja. Kõik olid rahul ning minu närvid said kodus maha laetud, kui kogu seda torti elutoa tõrandalt ja diivanitelt kokku korjata sai. 

Äkki tuleb järgmisel aastal kohvikuplaan paremini välja ja ehk olen selleks ajaks ka juba piisavalt eeltööd teinud, et kuhu kohvikusse üldse sellise laste hulgaga pered oodatud on. Muide, kel soovitusi, siis võib jällegi teele panna! 

Laps ei suutnud oodata kuni see lusikas sealt masinast kätte antakse ja asus asja kallale 😁
Poja ütles veel õhtulgi, et me võiks seda päeva rohkem kui kord aastas tähistada 😁 

Ma patsutan endale tublidusest nüüd õlale ja pigistan silma kinni nende mitte-väga-tervislike valikute suhtes. Vähemalt olid lapsed rahul! 

Paid!

Maiken

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*