Lasteaia esimene päev

Esimene lasteaia päev sai juba seljatatud, sest harjumise mõttes tegime täna vaid poole päevase viibimise. 

Ma tahaksin siin nüüd enne jutu edasi rääkimist teha selgeks mismoodi siin jutus asjad kajastatud saavad. Ma arvestan oma laste lasteaiaga harjutamise juures nende olemuse/iseloomude ja kogemusega mis ma olen neid kasvatades saanud. Ühelgi selle loo lugejal ei ole mu lastega selliseid kogemusi nagu minul ja vaid mina tean kuidas neile on parem lasteaiaga harjuda. See on INDIVIDUAALNE iga peres, iga laps on eriline, sellepärast ei tasu võtta seda postitust kui õpetust kuidas lapsi lasteaeda harjutada vaid kogemust, kuidas meie seda teha plaanime. Samuti veidi võrdluseid, kuidas 6 aastat tagasi see teises lasteaias pojaga käis.

Selles lasteaias ei olnud enne aeda minekut ühtegi koosolekut, infotundi ega õpetajatega tutvumist, vaid hüppasime kohe tundmatus kohas vette. Samuti oli meie lastega alustava õpetajaga, kes täna oli esimest päeva seal lasteaias tööl ning ilmselt ise ka veel veidi segaduses. Valisime kohe alguses lastele kapid, panime nimed peale ja läksime rühma, kus täna oli palju lapsevanemaid koos lastega. 

Kuus aastat tagasi oli süsteem selline, et iga päev tuli kaks uut last, et nii õpetaja kui lapsed saaksid teineteisega harjuda. Täna oli kohal 9 last. Ja ühel neist oli varasem kogemus lasteaiaga, teised kõik olid uued. Kuna õpetaja tundus algul veidi kohmetu siis ma kohe tutvustasin ennast ja lapsi ise, küsisin tema arvamust harjutamise kohta ning küsisin kuidas ta arvab, et me täna tegema peaksin. Kuna Puru ja Pudi selle aja peale juba mängisid siis ta oli veendunud, et võin nad paariks tunniks siiski sinna jätta ja ise ära minna. See ei olnud mul küll esialgu plaanis või noh, tegelikult otsene plaan puudus, lähtusin lastest. Täitsin kõik vajalikud paberid ära ja sättisin ennast minema. 

Kuna Puru hakkas kohe “tööle minemise” jutu peale lehvitama aga Pudi veel kallistada tahtis, siis tegime kaks korda kalli-musi ja siis läks tema ka korraks õpetaja sülle ning sealt edasi mängima. 

Ma tunnistan, mina oleks küll nutta tahtnud. Sest minu pisikesed mannaterad ja kuidas nad hakkama saavad ja kas õpetaja ikka kuuleb, kui nad pissile/juua soovivad jnejne…. Aga been there/done that ja tegelikult ma mäletan lastehoiu ajast seda, kuidas lapsed kohe maharahunesid, kui emmed-issid ära läksid, nii et mida kiiremini see “plaaster maha tõmmata” seda lihtsam on. Seda enam, et meil ju nuttu polnud ja mulle lehvitati. 

Istusin siis autosse ja mõtlesin omakeskis, et mis nüüd siis peale peaks hakkma?! 3 tundi vaba aega lihtsalt niimoodi, endale. Ega ma muud ei osanudki, kui ajasin mõned asjad korda ja igal võimalusel vaatasin kella, et kas nüüd juba võib minna. 

12.15 olingi lasteaias tagasi. Lastel hakkas söögi aeg. Kartsin algul, et äkki nad siis ei söö korralikult kui ma seal olin aga tunus, et siiski ei seganud see kedagi, sest lapsed olid just käsi pesemast tulnud ja õpetaja abi pani suppi taldrikutesse. Lapsed pidid ootama. Kutsusin lapsed niikauaks vaibale enda juurde istuma ja KÕIK lapsed tulid minu juurde. Hakkasime jutustama, et mõtted mujal hoida, enne kui nad suppi sööma lähevad. Ma mäletan, et poja lasteaias oli selline kord, et peale käte pesu istuti vaibale ja jutustati, siis suutsid kõik paigal püsida, kuni oli lauda istumise aeg. Süsteemid mulle meeldivad aga kuna sel õpetajal oli esimene päev siis ta ilmselt ei mõelnud veel ühelegi süsteemi juurutamiele. Ahjaa, pojal oli söögiluuletus ka, ma enam täpselt ei mäleta kuidas see käis aga mingid sõnad olid “emata, isata, kärata, kisata” 😁 liiga kaua aega on möödas, et ma paremini mäletaks 😊.


Lapsed sõid supi ja magustoidu, siis pesime käed ja riietusime koju minekuks. 

Küsisin Purult ja Pudilt, kas lasteaias oli tore? -Jaaaaaaa! (Ühest suust)

Kas homme tuleme jälle? – Jaaaaa! 

Emmel on sellepeale taaskord silmad peaaegu märjad – tublikesed, armsakesed! Loodame, et see jääbki nii, sest minu lapsevanemluse aeg on mõned helged momendid ka ära teeninud! 

Järgmisest nädalast jäävad nad juba pikaks päevaks, sest õpetaja ütles, et nad on väga iseseisvad ja tublid ning pigem harjutada kohe sisse lõunauni ka, muidu peab hiljem uuesti ümber harjutama ja see tekitab uuesti stressirikka olukorra. Mina olen nõus, et pigem kohe harjutada nii nagu olema hakkab.

 Uhh… mul on veel emotsioonid laes. Aga ma olen nii põnevil! 

Homme läheme jälle! 

Imelist harjutamist kõikidele vapratele 2015 aasta lastele ja teistele ka, kel lasteaia tee esimest korda jalge all 😊

Juhei! 

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*