Läbikukkunud rahukohtunik

Iga ema kel on rohkem kui üks laps, teab seda tunnet, kui terve päeva muud nagu ei saakski teha, kui lepitada. 
•Puru tahab kalli, Pudi ei taha üldse kallistada

•Pudi tahab palli mängida, Puru võtab talle visatud palli ja paneb jooksu

•üks tahab sülle, teine tahab sülle, kolmas tahab sülle – kõik kaklevad, sest tahavad olla ainsad

•venna tahab diivanipatjadega onni ehitada, plikadele ei meeldi

•üks tahab õues kiikuma, teine tahab tänavale jalutama minna, kolmas mänguväljakule

•üks pissib põrandale, teine vaatab ja kordab, kolmas teeb öökimise häält selle peale

• kõige võimatum missioon on siis kui üks tahab muusikat aga TEINE EI TAHA!!!


Ma ei hakka üldse rääkimagi sellest, et meil tõesti pole kõiki mänguasju kaks tk. Ma läheksin pankrotti kui kõiki kaks peaksin soetama… Või siis Maša ja Karu vs Peppa! Või vahetevahel tahab venna ka teada, kui kaua need tited täpselt kiunuda jaksavad või siis millal emmel viimane piir kätte jõuab…

Aga ega siis muud ei jäägi üle kui päevast päeva korrutada: mängime koos, ta ei taha praegu kalli, kordamööda, kõik mahuvad kallistama, õde/venna on kallis, ei tohi lüüa/lükata, pissu käib poti sisse, natuke paneme laulu ja siis laulame ise.

Päevast päeva…

Kui on olnud pikk nädal siis mul on tunne, et juuksed püsivad vabalt mitu päeva kohevad, sest ma olen hullumas! 

Jõudu, emmed!

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*