Laagrisuve viimane laager

Appi-appi selleni oli koguaeg nii palju aega, et laps nädalaks põngetjate laagrisse Rannapungerjale läheb, sest see on ju alles augustis… well

Tänane õhtu on puhtalt pakkimise päralt, sest homme ongi mingil põhjusel juba august ja lapsel minek. 

Laagri kodukal oli ka soovitusi kaasa pakkimiseks, mis on kindlasti vaja. Sellest nimekirjast unustas “aasta ema” sääsetõrje vahendi osta, sest me ei ole terve suvi sellest puudust tundnud ja kui aus olla, siis me vist polegi kunagi sellist asja väga kasutanud. Nüüd ma juba paanitsen, et äkki tal ikka läheb vaja, nii et andke kiirelt asjatundjad märku, millist soovitate! Siis jõuan veel homme äkki poodi hüpata. Kaasa toppisin talle (abikaasa meelest liiga palju) parajalt riideid, et oleks nii pikad pluusid-püksid-pusad kui ka lühikesed, lisaks veel ujumisriided ning pesu ja rätikud jne jne. Ma ei teagi kas peaks talle asjadest nimekirja tegema, et ta midagi maha ei unustaks? Siis ta saaks kokkupakkides hakata “linnukesi” tõmbama ja kõik saaks koju tagasi ka. Laagri soovituslikus nimekirjas oli ka taskutaha. Palju seda olema peaks? Nad on põhimõtteliselt 5 täis päeva kohal, 10€? 20€? Me kodus üldiselt ei anna talle selliseid summasid nädala peale aga samas jätsi ostame ise poest kui ta soovib, seal olles peab ise enda eest hoolitsema. Mul on veel mõned tunnid endaga aru pidada. Pigem paneks vist vähem, sest kui on kaardimakse võimalus, siis ma saan alati juurde kanda kui VÄGA VAJA PEAKS OLEMA. Aga kui on ainult sularaha, siis lihtsalt lepib olukorraga? Ahhhh… ma ei teagi kohe! 

Ta ise on täiesti chill selle minemisega, ok-ok ma olen tagasihoidlik, sest tegelikult ei jõua ta ära oodata, et minema saada. Lihtsalt mina ja abikaasa oleme üsna mures. 

Ma ei kasvata teda vati sees aga esimene kord võõrasse kohta minema saata, kus ta kedagi ei tunne ja veel mitmeks päevaks tundub natuke hirmus (mulle). Samas on ta tohutult seltsiv ja väga osav ning julge suhtleja, hätta ei jää ta kindlasti. Kusjuures ta on tõenäoliselt üks nooremaid laagrist osavõtjaid, sest kaheksaseks sai ta alles eelmisel nädalal ning põngerjate laagris on lapsed 8-11 aastased. 

Ja noh, loodetavasti ei pea ma kesset nädalat ühtegi sõitu rannapungerjale ette võtma, sest tal on koduigatsus. 

Laps on puhtaks pestud, asjad kokku pakitud, riided valmis pandud, sõnad peale loetud ning laagri korda tutvustatud. Mul on kuklas vasardamas mingi tunne, et midagi on tegemata aga ma ei suuda välja mõelda mis see on 😩

Ma pean teda homme üksinda bussile viima ja peale seda kohe tööle kiirustama, nii et ma loodan, et endal ulgudes marki päris maani ei tee kliendi ees ja suudan ennast ikka kokku võtta. Kuigi arvestades praeguseid emotsioone, ei pruugi ma väga edukas olla…

Alles oli suve algus, kui ma ei jõudnud ta laagrisse minemist ära oodata ja kuidas nüüd siis august juba kätte tuli?! Ma loodan, et see nädal möödub kiirelt ja toimekalt nii meile kui talle ja järgmisel teisipäeval tuleb juba koju tagasi. 

Emotsioonid-emotsioonid! 

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*