Ettevalmistused ja ostud kaksikute saabumiseks

Novembris 2014 oma rasedusest teada saades olid kindlad kaks asja: abikaasa sooviks oli, et lapse sugu ei avaldataks enne sündi ning kõik mis lapsele tarvis, ostame siis kui ta olemas on (v.a esimesed riided). See oli täpselt niikaua hea plaan kuni me saime teada, et tulemas on kaksikud…. Kogu plaan lendas uppi.  
Kui kõik esimesed testid, ultrahelid jms olid korras ja oli ikka täiesti kindel, et kaks mis kaks, tekkis kohe plaan olla võimalikult hästi ettevalmistunud. 
Eestis pole väga kaksikute blogipidajaid (noh, nüüd muidugi on :D) ja infotki võrdlemisi vähe. Lugesin palju inglisekeelseid blogisid ning to-do-liste enne kaksikuid. Ja hea on et selle tee ette võtsin. 
Esiteks õnnestus mul kokku hoida väikest sorti varandus, kuna ei pidanud kõiki asju uuena ostma ning teiseks ei pidanud üüratut summat korraga välja käima, vaid sain selle jagada mitme kuu peale. 
Esimesena ostsin beebidele turvahällid kuna need on suht esimesed asjad mida vaja läheb ja sel hetkel sain väga hea pakkumise. Maxi cosi hällid + kõik lisad, ehk siis suvekatted, vihmakiled, sääsevõrgud ja beebisisu. Lisaks olid need pruuni värvi ja sobilikud mõlemale soole (seda ma veel ei teadnud et tüdrukud tulevad). 
Teisena hakkasin valmistuma tüdrukute toa remondiks (umbes märtsis, tähtaeg oli juulis). Voodid ostsin Factory kasutatud asjade poest, madratsid Tipa-tapa’st, mähkimisaluse soetasin beebide osta-müü-vaheta grupist ja kummut oli juba olemas. Riietega ma ei kavatsenudki väga kiirustada aga hoidsin silmad valvsana mitmike ostu-müügi grupis.
Vankri osas olin algusest saati natuke pabinas olnud. Kaalusin erinevaid variante. Olulised aspektid olid, et saaks kergesti kokku panna, võtaks vähe ruumi, saaks Maxi Cosi turvahälle kinnitada, sõidaks igal maastikul, esirattad oleks nii lukustatavad kui ka liikuvad, ning et laius oleks mõistlik, et ka poodi saaks siseneda. 
Arvasin, et hakkan vankrit autosse ja autost välja toppima ning kasutan vankriraami ka turvahällide jaoks. Lõpuks mõtlesin ringi aga sellest hiljem. Minu valikuks jäi TFK ja olen sellega ülirahul. Päris suurt konkurentsi pakkus talle  EasyWalker, kuid väljanägemiselt meeldis mulle TFK rohkem. 
Mis on temas nii head? 
*Ta on üks kitsamaid kõrvuti korvidega vankreid.
*Korvid käivad kokku lapikuks ja mahuvad hâsti ka väikesesse autosse. 
* Käib lihtsalt kokku ja võtab vähe ruumi.
 *Käsipidur.
*Korvi kaarte sees on võrgud, et vajadusel ka eest poolt õhku läbi lasta ( palavate ilmadega superhea!)
*Reguleeritav sang.
* Vajadusel saab panna turvahällid vankriraamile 
Praegu olen TFK-d kasutanud vaid korviosadega, sest tibinad on veel väikesed. Eks näis kui rahul hiljem olen, vb mõtlen ümber kui käruosa kasutama pean hakkama. 
Nüüd siis sellest osast, et ma arvasin, et hakkan vankrit igalpool kaasas tassima. Mõeldes sellele kui suur jant on niigi kahe beebiga autosõit, leidsin turvahällide tassimiseks oluliselt lihtsama variandi.

See on snap’n’go universaalne turvahällide alus. Sobivad kõik turvahällid, kaalub ülivähe, käib väikeseks kokku ja mahub ka kitsamatest poodide turva- ja kassaväravatest läbi. Ostsin selle taaskord mitmike ostu-müügi grupist, kuigi maksin veidi rohkemgi vist kui uue oleks ostnud  Aga ausalt, seda ostu ma ei kahetse, sest sellega saan ise igale poole liikuma ka siis kui R kaasas on ja ilma abikaasata hakkama pean saama. 
Beebide jaoks sai ka soetatud päris mitu lamamistooli. Mitu just seepärast, et ma kahe korruse vahel neid tassima ei peaks. Palju mugavam kui on kaks üleval korrusel ja kaks all. Mugavus ennekõike, sest kahe beebiga tuleb endal ka inimeseks jääda.
Nipid ja trikid mida kaksikutega üksi hakkama saamiseks kasutusele olen võtnud tulevad ka varsti kirjapilti 🙂 
Paid!
GG

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*