Esimene uni uutes voodites

Esimene öö oli lausa üle ootuste. Ma loodan, et see ei olnud nüüd lihtsalt lohutus kogu selle vaeva eest ja nad tegelikult ei kihista peenikest naeru minu õnne tunde üle. Tulime eile minu ema juurest koju ja tegime tüdrukutele ühise tutvustuse nende toa muutusega. Kõik läks nii nagu me arvasime, Puru oli pööraselt õnnelik uue voodi üle, ronis peale, proovis vetruvust kerge hüppega ja tõmbas käes olnud pliiatsiga kohe kaks kriipsu VÄRVI PEALE! Ausalt, süda jättis lööke vahele aga mis seal enam, lapsevanema oma ämber, ei märganud punast pliiatsit lapsel käes.

Pudi aga nägi juba kaugelt oma toa ust ja muutust ning puhkes südantlõhestavalt nutma. See laps ilmselgelt ei ole väga muutuste meelne ja me peame hakkama sellega rohkem harjuma, et ta vajab sellistel puhkudel veidi pikemat süütenööri. Hiljem ta muidugi läks ja proovis selle voodi järgi ning suuri pisaraid enam vaja ei olnudki, täitsa ok oli.

Õhtu läks õnneks ilusti ja mõlemad olid oma vooditega nõus. Vajusid sinna magama ja magasid nii, et Pudi tuli meie voodisse alles pool viis ja Puru lausa tund hiljem. Tõenäoliselt ärkasid nad mõlemad sellepärast, et neil hakkas külm. Tekki ju ikka veel ise peale tõmmata ei oska ja meil magatakse maksimaalselt t-särgis, mõnikord pole sedagi ning tekk susserdatakse esimesel võimalusel maha… Küttesüsteem on juba ammu kinni, sest muidu me kütaks päev läbi ilma soojemaks, kuna päike kütab päeval maja ikka väga soojaks. Ja öösel on tegelikult mõnus magada kui ei ole lämbepalav. 

Nii et esimese ööga uutes voodites võib lausa rahule jääda!

Äkki varsti-varsti saab juba hõisata – NAD MAGASID TERVE ÖÖ OMA VOODIS 😁 

Siis teen suure sündmuse puhul torti! 

Ahjaa, mis põhiline: keegi ei potsatanud voodist alla – juheiiii! 

Paid!

Maiken 

2 Comments

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*