a-e-g-l-a-n-e

Kõik asjad liiguvad niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii aeglaselt…. Me saime oma põõsad välja tõmmatud, kuid need lösutavad juba nädal aega meil lihtsalt aias, mis on praktiliselt üles kaevatud, sest põõsaid ja puu juurikaid oli vaja ju välja kaevata ja tõmmata (uhiuue autoga :D). Lisaks, konteineri tellimine, et kõigest jamast kiirelt vabaneda, koos kohale toomise, rendi ja ära viimisega maksab 195€ (!!!) õumaigood! Niisiis peame me lihtsalt kannatama millal tulejumalanna EMA jälle meile tuleb ja mul lihtsalt selle kõik korda aitab teha ja ära põletada.
Täna lugesin mingit sellist ägedat kirja fb-s

tõsiselt…. 😀

Tahaks jõuda palju rohkem kui praegu jaksu on. Ma vajan mingit organiseerimise haldjat, kes pidevalt mingeid to do liste koostaks, sest kui ma siis leiaksin jõudu ja jaksu saaksin ma kõik asjad tehtud. Endale mulle täiega meeldib orgunnida aga praegu on mingi low season.

Muuseas, esimene ilus mööbliesemekene või siis kaks leidsid mu musirullist sõbranna abiga mulle koju. Otsisin juba mõnda aega vitriinkappi, et saaks söögitoas oma ilusad nõud ja serviisid kõik kappi paigutada ja ei peaks oma imepisikest kööki nendega koormama.
Kõik mööblipoed mis ma läbi kammisin väitsid mulle et 300-400€ miinimum tuleb sellise klaasidega kapi eest välja käia…. no krt! kust peab selline raha tulema?!
Siis aga täiesti “kogematta” sattusin JYSK´i ja leidsin väiksemat sorti vitriinkapi 59,99€ (mis oli allahinnatud 199,99€-lt sest nende tootmine lõpetati ja kaks viimast oli laos järgi)!!!!! Whoop-whoop! See oli küll oluliselt väiksem kui ma olin planeerinud aga minu kallis sõbranna pakkus, et vb peaks siis kaks tükki ostma – geniaalne!!!
Kapid on küll tumedamad pruunid, mitte heledad nagu ma planeerisin, kuid miski pole võimatu, ma plaanin nad veel kunagi heledaks teha 😉 Üks mure oli veel, need tuli saada kuidagi Romani juurde, sest sel päeval olin otsustanud öko olla ja ilma autota linna tulla (sõbrants õnneks mitte :D). Me mahutasime need kapid mingi ime läbi ja lao poisi suure irve saatel pisikesse autosse ja sõidutasime need siiski mu mehe tööni… Lao töötaja näoilme oli priceless. Ha-ha rääkige veel, et naised pole kõikvõimsad 😀

Õhtul tahtsin ma need muidugi KOHE kokku panna ja siis hakata nõudega toimetama. Muidugi ei olnud mehel aega minuga seal neid kappe kokku panna ja siis ma otsustasin et ma teen seda ISE. Ühel kapil tuli muidugi veel uks ka teisele poole käima panna aga isegi see ei takistanud mind, kõigega sain hakkama. Ühte asja ma ei mõista, miks mul ei võiks olla roosat akutrelli 😉 Ma usun et oleksin sellega veelgi osavam 😀
Igatahes, nüüd seisavad need kaks iludust mu söögitoas ja rõõmustavad mind igakord kui neist möödun 🙂

kallid-paid!
G.

Be the first to comment

Leave a Reply

Your email address will not be published.


*